Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ühe hobuse lugu - Sopranist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Sopranist K 2015. a Noorhobuste MM-l Lanakenis. I kvalifikatsioonsõit. | FOTO: Liis Ira

Eesti ratsaspordi ja hobusesõpradele seostub Sopranisti nimi eelkõige 2015. a Noorhobuste MM-ga, kus ratsu pääses koos ratsaniku Hanno Ellermanniga teiste maailma noorte tipphobuste kõrval finaalvõistlusele. Siin tema "saamise" lugu.

2010 a. augusti lõpus, ebaharilikul varssumise perioodil sündis varss, kes oli paljuski eriline. Väikesekasvuline ebaharilikult jässakas uustulnuk pööras enesele tähelepanu. Eriliselt väljajoonistunud lihastik. Ebaharilikult pikad kõrvad. Ja hääl. See ei olnud hirnumine. Pigem meenutas see hääl jänesepoja appikarjet kui varsa hirnumist.

Kuna varsa isa oli nime saanud muusikalise termini järgi "Soprano", mille tähenduseks kõrgem lauluhääl ning vanaisa nimel samuti muusikaline tähendus, siis "Sopranist" ehk kõrgema lauluhääle esitaja tundus nimevariandina igati paslik.

Sopranist paaripäevasena. Foto: Mihkel Kangur

Sügisene varsa sünd ei ole just kõige mõistlikum sporthobuse kasvatamise seisukohast. Võrreldes kevadel sündinutega näeb varss oluliselt vähem päikest ning talv võib olla stressirohke. Tulevases spordikarjääris tuleb rinda pista pea pool aastat vanemate sporthobustega.

Väike kasv ning eelnimetatud ebasoodsad tingimused ei sillutanud just siledamat teed tulevikku.

Kas erilisuseks jääbki hääl ja pikad kõrvad?

Millegipärast õhkus Sopranisti olekust midagi mis sõdis sellele mõttele vastu. Võib olla oli see tugev geneetika, mis keharakkudes pulbitsedes ütles, et siia see lugu ei jää, siit tuleb midagi enamat.

2014. kevadel kui Sopranist polnud veel päris nelja aastaseks saanudki algas koostöö pikalt Hollandis elanud ja treeninud eesti ratsasportlase Hanno Ellermanniga. Kogu hooaja jooksul ei tulnud võistlustel maha ainsatki latti ja sügisel oli paar Noorhobuste Tšempionaadil takistussõidus 4-aastaste hobuste klassis võitjate hulgas. Nii eduka hooaja tagajärjel tekkiski mõte proovida enamat ja ähmane unistus hakkas võtma kindlamaid piirjooni  -  kas ei võiks Sopranist ja Hanno järgmise aasta sügisel osaleda Noorhobuste Maailmameistrivõistlustel.

Juba 2015 a. kevadel sõitis Sopranist Hollandisse sügiseks valmistuma. Ettevalmistussuvi oli edukas. Pea igal võistlusel auhinnalisel kohal ning üks märkimisväärne võit. 100 osavõtjaga avatud klassi võit. Suurvõistlus lähenes positiivses meeleolus. Kõrgused ületatavad ja vorm hea.

Lanakeni MM

2015 a. septembris Noorhobuste Maailmameistrivõistlustel Belgias Zangersheide kasvanduses alustas 5., 6. ja 7. aastaste hobuste klassides keskeltläbi 200 - 250 võistluspaari. Kvalifikatsioonisõidud toimusid kahel päeval ning finaali pääsesid igast vanuseklassist ca 40 - 50 hobust - need kes mõlemal päeval rajad karistuspunktideta läbisid.

Sopranist Lanakenis ülevaatusel. Foto: Liis Ira

Melu ümber kolme Zangersheide kasvanduse tippude järgi nimetatud platsi - Ratina Z, Ramiro Z ja Alme Z kestis varavalgest hilisõhtuni. Noortele hobustele ei tehtud mingeid "allahindlusi" - nii vaimselt kui füüsiliselt pidid nad olema tippvormis, et need päevad vastu pidada. Noortele hobustele ei tee selline  melu võistlemist kindlasti kergemaks. Pealegi Sopranistil oli veel üks erilisus. Kui koduväljakul pisut laisavõitu ja boksis enamus ajast magav Sopranist kirevavärvilist võistlusplatsi nägi, siis lõi tal pilk põlema ning ta justkui tahtis hüpata kõiki takistusi korraga. Niisugused olukorrad erutasid teda väga. Siiski suutis kogenud Hanno paari vaoshoitult mõlemast kvalifikatsioon sõidust vigadeta läbi viia ning ajalugu oli tehtud - Sopranist on ja jääb esimeseks Eesti sporthobuseks, kes avas ukse Noorhobuste MMi finaali. Mõne tunni möödudes rõõmustas sama uudisega ka Klaire Rannametsa kasvatatud eesti sporthobune Wilander.

Sopranist ja Hanno Ellermann Lanakenis MM-i finaalis. Foto: Liis Ira

Sopranist ise on nüüdseks leidnud uue ratsaniku Tšehhimaal kellega koos edukalt võisteldakse. Eestimaal aga kasvavad mõned „väikesed Sopranistid“ – on põnev oodata ja näha mis tegusid nemad tegema hakkavad.

Tagasi üles