Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Uuring: Hobumajandusel on Eestis väga suur potentsiaal

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Külli Tedre-Gavrilov

Hobumajanduses tehtavad kulutused moodustavad ligikaudu 10 protsenti Eesti primaarsektori kogutoodangust, mis teevad sellest olulise majandusharu ning arvestatava tööandja maapiirkondades, selgub täna, 25.  jaanuaril Maaeluministeeriumis esitletud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja Eesti Hobumajanduse Liidu koostöös valminud Eesti hobumajanduse kaardistamise uuringust.

Uuringust selgub, et hobumajanduses tehti 2015. aastal kulutusi hinnanguliselt 45 933 007 euro väärtuses, mis moodustab ligikaudu 10% Eesti primaarsektori kogutoodangust ning kogu sisemajanduse kogutoodangust ligikaudu 0,2-0,3 protsenti.

„Tegelikkuses võib hobumajanduse kulude maht olla tunduvalt suurem, kuna suur osa inimestest töötab hobusektoris vabatahtlikena. Kulutuste maht näitab, et hobumajanduse puhul on tegemist olulise valdkonnaga,“ ütles Tartu Ülikooli analüütik Imbi Kaunismaa. „Hobumajanduse peamine kitsaskoht on valdkonna killustatus ja vähene koostöö. See tähendab, et hobumajanduse edendamiseks tuleb sellele senisest süsteemsemat tähelepanu pöörata ning sektori arengupotentsiaali avavaid investeeringuid teha.“

Hobumajanduse valdkondadest tegeletakse Eestis peamiselt kolmel suunal – ratsasport, hobuste aretus ja kasvatus ning muud hobustega seotud valdkonnad, sh. puhkemajandus, hobuturism, hipoteraapia. Hobumajanduse kuludest moodustab suurima osa võistlushobustele (21 893 590,9 eurot), ja aretushobustele (20 686 796,1 eurot) tehtavad kulutused. Muu valdkonna hobustele tehakse kulutusi hinnanguliselt 3 352 620 euro ulatuses.

„Hobumajandussektoril on väga suur potentsiaal, mis arvestades meie olemasolevat maaressurssi, on Eestis seni kasutamata. Eestis on ligi 125 000 hektarit põllumajandusmaad, mida hoitakse üksnes heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning aktiivselt põllumajandustootmiseks ei kasutata. See on maa, mida saaks väärindada läbi loomakasvatuse,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Hobumajanduse arengu seisukohalt, nagu ka teiste majanduse valdkondade puhul, on võtmeküsimus, kui suurt lisandväärtust me suudame kohapeal luua.“

Hobumajandussektori ekspordi edendamiseks ja sektorile vajalike teenuste osutamiseks on minister Tamme sõnul vaja arendada välja taristu, mis seda toetaks. „Hobusektor ja Maaeluministeerium on veendunud, et seda peaks tegema olemasoleva ajaloolise Tori hobusekasvanduse baasil,“ lisas minister Tamm.

Pressikonverentsil Maaeluministeeriumis. Vasakult üks uuringu läbiviijatest Tartu Ülikooli analüütik Imbi Kaunismaa, maaeluminister Tarmo Tamm, hobumajanduse liidu esindaja Marti Hääl, ratsaliidu esindaja Siim Nõmmoja, sporthobuste kasvatajate seltsi esindaja Andres Tõnissoo. | FOTO: Merike Udrik-Õispuu

Eesti Ratsaspordi Liidu peasekretär Siim Nõmmoja rõhutas, et täna avaldatud uuring on Eesti Ratsaspordi Liidu jaoks väga oluline."Uuringust lähtuvalt on ratsasport hobumajanduse üks juhtiv osa ja annab suurima käibe kogu sektoris. Me näeme siin suurt võimalust arenguks ja teeme kindlasti koostööd ka hobusekasvatajatega, et olemas olevat arengupotentsiaali realiseerida," ütles Nõmmoja.

Andres Tõnissoo Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsist ütles, et uuring annab hobusekasvatajatele hea pildi praegusest seisust Eestis. "Ma väga loodan, et hobusekasvatajad oskavad siit enda jaoks leida vajalikke andmeid, kasvõi äriplaanide koostamiseks ja projektide kirjutamiseks. Algus on tehtud ja 5 aasta pärast neid andmeid uuesti üle vaadates võime öelda, kuhu poole oleme liikunud. Lisaks on hea saada kinnitust, et ka maaeluministeerium näeb siin samasugust potentsiaali, nagu sektori esindajad ise, " rääkis Tõnissoo.

Uuringut kommenteerides rõhutas Eesti Hobumajanduse Liidu juhatuse liige Marti Hääl veel, et hobumajandus võimaldab luua uusi töökohti ühtlaselt üle Eesti. "Kui me võtame aluseks, et 4-5 hobust tähendab 1 töökohta, siis Eesti mõttes on see juba täna ca 2000 töökohta, sest Eestis on üle 10 tuhande hobuse. Tulevikus hobuste arvu suurendades näeme me potentsiaali luua isegi kuni 6000 töökohta ja seda geograafilises mõttes kogu riigis," ütles Hääl.

Euroopa Liidus on keskmiselt 13,7 hobust 1000 elaniku kohta, Eestis 7,9 hobust. Eesti naaberriikidest on Soomes 13,6 hobust 1000 elaniku kohta, Rootsis 23,7 hobust, Taanis 21,6 hobust, Poolas 7,3 hobust, Leedus 9,1 hobust ja Lätis 5,5 hobust 1000 elaniku kohta.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) hobuslaste registri andmetel on 2015. aasta seisuga Eestis registreeritud 10 376 hobust. Hobumajandusega tegeletakse kõigis Eesti maakondades. Eestis on kokku 980 tegevuskohta, kus paiknevad hobuste pidamiseks kasutatavad loomakasvatushooned.

Uuring „Hobumajanduse kaardistamine koos Eesti hobumajandust iseloomustavate mõõdikute määratlemisega“ valmis Maaeluministeeriumi tellimusel Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja Eesti Hobumajanduse Liidu koostöös.

Uuringuga saab tutvuda siin „Hobumajanduse kaardistamine koos Eesti hobumajandust iseloomustavate mõõdikutega“

Tagasi üles